Tagasivaade eelmisesse aastasse

Eelmise aasta alguses täitsin ühed küsimused, mis olid tagasivaade aastasse 2018. Nüüd see aasta teen siis kokkuvõte möödunud aastast 2019.

Minu uusaasta lubadus oli hakkata vaid endale mõtlema, enda perele. Aga jah, ei õnnestunud see kohe aasta alguses ja nii see tervis mul haigeks jäi. Ikka mõtlesin teiste heaolu peale. Olin trotsi täis ning kui tuli teatavaks mu haigus siis ei tundnud ma enam ennast üldse ära. Iseendale mõtlemine, enda tervisele keskendumine oligi minu möödunud aasta katsumus, õppetund.

• õnnelikum või kurvem? teen tööd et oleks veelgi õnnelikum

• kõhnem või paksem? paksem

• vaesem või rikkam? Ei ühte ega teist.

• Ise endas rahu tegemist

• Looobuma olukordadest ja inimestest, mis ei toida mind.

• Romantika oma mehega

• Et lapsed oleksid õnnelikud

• Reis lastega

• Hobidega tegelemine

• Aega olla ja aega teha õigeid valikuid

1. Mida sa tegid aastal 2019, mida sa polnud varem teinud?

oo, neid asju oli palju.

Sain teada, et mul on rinnavähk.

Mulle tehti keemiaravi.

Kaotasin elus esimest korda juuksed,  rinna ja iseenda.

2. Kas sa pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusi lubadusi?

3. Kas keegi su lähedastest sünnitas?

Ei

4. Kas keegi su lähedastest suri?

Jah, aasta alguses suri minu onu Jaak, isa vend.

5. Mida sa sooviksid omada aastal 2020, mis puudus aastal 2019?

Tagasi saada oma tervist, välimust ja iseennast, seda rõõmsameelset naist.

6. Mis riike külastasid?

Haiguse tõttu mitte ühtegi.

7. Mis kuupäev aastast 2019 jääb igaveseks su mällu? Miks?

3. juuni kui sain täieliku kinnituse oma diagnoosist, et mul on rinnavähk ja kui sain oma esimese keemiadoosi.

8. Mis on selle aasta suurim kordaminek?

Oma raviga toime tulla, mitte alla anda. Leppida erinevate olukordadega, kui ei jõudnud enam midagi teha. Lasta asjadel minna, olla.

9. Mis oli su suurim läbikukkumine?

Lootes, et mu haigus lähendab mind minu venna ja õega.

10. Kas sa olid haige või said mõne vigastuse?

Aprillis tundsin paremas rinnas tükki ja alles mai lõpp sain diagnoosi, et mul on rinnavähk.

11. Möödunud aasta parim ost.

Kallile mehele objektiiv jõulukingituseks.

12. Kelle käitumine teenib sult aplausi?

Aplausi teenivad mu kallid sõbrannad, kes on loonud mulle tugeva toetusgrupi, kes on mulle terve 2019 a, suureks toeks olnud.

3. Kelle käitumine ajab südame pahaks?

Kahju, kui sellised inimesed meie eludes on. Nad mürgitavad meie sisemaailma, ega lase rahus elada. Minu elus on üks...

14. Kuhu läks enamik su raha?

Raviga seotud kulutuste peale.

15. Mis sind möödunud aastal tõeliselt elevusse ajas?

Ei olnudki midagi. 

16. Mis lugu jääb alatiseks aastat 2019 meenutama?

Tanja- Kõik

https://www.youtube.com/watch?v=d0y1y1CzMyU&list=PLZPQ2Ca2IJf219MV8dmrTlVXwQPzRdun-&index=13

17. Võrreldes eelmise aastaga, oled sa:

sama mis aasta 2018

18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?

Loobunud punnitamast, et oma lähedastega suhteid korda saada. See polnud seda väärt, kui sain aru, kuidas nemad väärtustavad mind.

19. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?

Lõpetanud teemad, mis mind ei toida emotsionaalselt.

20. Kas sa armusid aastal 2019

Ei, väga raske oli armuda kui ei armastanud iseennastki.

21. Kui palju üheöösuhteid?

Polnud

22. Mis oli su lemmiksari või telesaade?

Avastasin enda jaoks inglise telesarjad "Viktoria" jne. Sellised tõsised briti ajaloodaraamad.

23. Kas sa vihkad kedagi täna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud?

Ma ei vihka aga olen inimestest pettunud. Mõistsin, et ainult mina olen lollike, kes ei väärtusta kõigepealt ennast ja alles siis teisi vaid vastupidi. 

24. Parim raamat, mida lugesid?

"Elus" ühe mehe võitlus vähiga. Lea Liitma raamatu rinnavähist. Enamus raamatuid oli seotud minu haigusega siiski.

25. Mis oli su suurim muusikaline avastus?

Ei olegi vist

26. Mida sa tahtsid ja said?

Kallis mees kinkis mulle lõikemasina, mida ma ammu vaatasin aga ei raatsinud osta.

27. Mis oli selle aasta parim film?

"Tõde ja õigus", juba raamat mulle meeldib ja film oli ka väga hea. Kahju, et Oscarit ei saanud.

28. Mida sa tegid oma sünnipäeval, kui vanaks said?

Sain 36, ja käisin mehega koos teatris ning väljas söömas.

29. Mis on see üks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks?

Et ma ei oleks haigeks jäänud ja väike pesamuna.

30. Kuidas sa kirjeldaksid oma selle aasta moestiili?

Riietus sõltus ju sellest kuidas ma ennast just mingil hetkel tundsin. Kui tundsin ennast hästi pükstega siis kandsin neid, kui kleidis siis kleiti. Garederoobi ilmusid ka ruudulised püksid. 

31. Mis sind mõistuse juures hoidis?

Teadmine, et ükskord saab see kõik läbi, et ma pean terveks saama.

32. Milline kuulsus sel aastal kõige rohkem sulle meeldis?

Tanel Padar

33. Milline poliitiline küsimus sinus enim tundeid tekitas?

Poliitika... kohaliku omavalitsuse tegemised ajavad juuksed püsti.

34. Keda igatsesid?

Kallist meest, kui ta oli kaugel.

35. Kes oli parim uus tutvus?

Ülikooli kaaslane

36. Ütle meile üks elu õppetund, mida sulle 2018 õpetas.

Õppetund, kui aega ei võtta siis teeb keha selleks, et sa võtaks aja maha. Ja päris rängalt andis mulle selel õpptunni. Kas ma ka sellest õpin, eks seda näitab aeg. Lisaks õppisin ennast kuulama, analüüsima. Õppisin lahti laskma, loobuma. Sellega on vaja veel tööd teha.

Sellest sai siis minu möödunud aasta kokkuvõte. Hullemat aastat ei ole mu elus olnud ja tagasi seda ei taha. Soovin vaid et ma terveks saaks ja see aasta parem oleks. 

Mis teil on selle aastaga plaan?

Uuel aastal uute eesmärkidega

Et alustada 2020 aastat, on vaja vanade asjadega lõpp teha. Nii ma siis kirjutasin facebookis enda eelmise aasta kujunemisest loo. Kirjutasin,  miks oli mu aasta keeruline ja suure väljakutsega.

Postitan ka siia selle loo, teistele lugemiseks. Äkki on see suureks abiks ja motivatsiooniks. Kõik halb saab kord läbi ja iga asi on millegi jaoks vajalik. 

Täna on talvine pööripäev, mida on peetud iidsest ajast maagiliseks päevaks, millal lõpetatakse kõik see, mis peab minema ja peab tulema see, mida oleme oodanud. Lisaks tänama möödunut, mis on andnud meile kogemusi ja õppetunde.

Minu selle aasta kogemus on ränk. Paljud inimesed mõtlesid, rääkisid ja sosistasid kui nägid mind suvel rätiga. Aga jah, mul oli kaugele arenenud rinnavähk. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2016 aastal 767 uut rinnavähi juhtu. Ligi 25% avastatud rinnavähi juhtudest on haigus avastamise hetkel juba kaugele arenenud.

Vähk on raske haigus ja sellest rääkimine on keeruline. Samas oma haigusega sain aru, et vähk on haigus, mitte surmaotsus. Kui ma päriselt terveks ei saa, on elamist vääriv elu võimalik, nagu paljudele teiste krooniliste haigustega.

Tänaseks on erinevate ravimeetodite (keemia, operatsioon, kiiritus), kombineerimisel suur tõenäosus täielikult vabaneda. 

Mina avastasin oma “sõralise” veebruaris oma paremas rinnas. Kes mind teab lähemalt, siis oma tervise peale ma väga ei mõelnud. Ikka kooli, kunstikooli ja teiste…Aprillis aga kui mu väike neiu mind kallistas ja ma juba ennast ebamugavalt tundsin, pöördusin perearsti poole. Pärnus ultrahelis ei leitud midagi hirmsat. See eest 3 päeva hiljem Tallinna PERHis, sain kurja diagnoosi. “Teil on kasvaja”. Nagu leina puhul on eitamise faas, nii eitasin minagi algul. Oh, ei… mina saan terveks, See on vaid ajutine. Kahjuks aga ei.  Kasvaja oli juba 5cm suurune ning ainuke lahendus oli alustada keemiaga 6x. Kõik  kukkus kokku, unistused ja soovid. Neid päevi meenutades, olid vaid pisarad. 3 juuni sain oma esimese “punase kokteili” (vähihaigete naljad), mis tõi endaga kaasa oksendamise ja juuste väljalangemise. Õnneks sai kunstilaager tehtud. Need päevad olid küll tegusad kuid andsid lootust, et see kõik möödub.

Aga oli ka päevi, kus tahtsin alla anda ja jätta kõik. Suur toetus oli sellel ajal mu emast ja Silverist. Ma muutsin oma toitumist, hakkasin kõndimas käima. Silver ei lasknud mul masenduses kodus vedeleda. Ikka läksime kuhugi ja sõitsime ringi. Minu kui naise jaoks oli raske leppida oma välimuse muutusega kuid Silver ütles iga päev, et olen kena ja armas naine.

17. oktoober toimus lõikus, kus kaotasin oma parema rinna. Seda valu, mida ma olen tundnud nende kuude jooksul, ei soovi ma kellelegi. See kui oleks nagu auto alla jäänud. Kui vaatad peeglist ja sinust on nagu vare järgi jäänud. Minu parem käsi ei töötanud nii hästi kui varem, sest leiti lümfides ka metastaasid. Tekkisid esimesed hirmud, mis saab lastest. Kõigest oli esimene kord nii kõrini ja tekis viha. Miks just mina, miks pean mina sellist asja läbi elama. Püüdsin olla tugev. Võideldes iseenda, oma tunnete ja emotsioonidega. Teistele kõrvalt võis paista, et nagu polekski midagi viga. Positiivne ja naeratav.

Nüüd, kui on jõulud ja ilus aeg, siis meenutan möödunut. Mis siis, et on olnud ahastama panevaid päevi ja valu, olen ma selle aasta jooksul tundnud nii palju hoolimist, armastust. Uskumatu, aga sealt, kus peaks tulema hoolimine, lüüakse käega ja sealt, kus sa seda kõige vähem ootad, saad toetust. Minu sõbrannadest on saanud tugev toetusgrupp, kes motiveerivad mind iga päev. Me oleme üks suur pere, kes jagab oma muresid ja rõõme. Kui ma terveks saan, siis peame kindlasti selle auks ühe peo. Rinnavähi grupist sain endale toreda sõbra Kati, tema tugevus on piiritu ja tal on nii suur süda. Usun, et Miiale jääb eluks ajaks meelde, kuidas üks tädi „piku jõulusid“ tähistas ning kinkis kommikalendri või kui ta nägi maailma suurimat lego kogu. Olen ka oma emale tänulik, kellel on kindlasti raske, näha oma last vaevlemas. Ka tema on välja kannatanud mu nutuhood, mu valud ja vihad maailma vastu. Silver, kelleta ma ei näe oma tuleviku enam ette.  Ta teab, et võin olla vahest tujukas ja trampida jalgu. Kuid sellest hoolimata, ta armastab mind väga. Ja Meie maailmas polegi rohkemat vaja kui meid ja meie plikasid.