Lubasin ju siia hakkata meie tegemistest kirjutama aga ikka ei jõua. Tegelikult isegi jõuaks kui telefoniga oleks blogi kirjutamine lihtne. Vahepeal ei pannud ma arvutit lausa mitu nädalat töölegi. Ma ei ole eriline telefonis blogitaja. Saaks vast hakkama ka, kuid see oleks tüütu. Lihtsam on pilte postitada facebooki ja instasse.
Suvi on läbi ja sain isegi paar kuud tööd teha enne kui haiglasse läksin. Enne aga suvest. Lastel on olnud mõnus puhkus. Me olime kogu aeg kuskil sõidus või tegune midagi huvitavat. Käisime zooloogia muuseumis, Lottemaal, Tõrvas grillimas, rabas jalutamas, drooni lennutamas ja isegi jõudsime kuumal päeval randa. Mina muidugi olin nagu daam vihmavarjuga rannas.
Nüüd aga on ilm jälle nii Eestile tüüpiline. Hommiku otsa kallab vihma ja ilm soosib tubaseid tegemisi.Ega mind ootabki triikimata pesu ja lõpetamata tegemised. Aga hetkel võivad need oodata, kuna pean oma käe liikuma saama.
Alustasin tänasest Jooks on lahe väljakutsega. Augustis olin tubli ja lõin kaasa. September oli poolik, sest peale tööpäeva ei jõudnud enam kõndima minna. Ju mõjusid ka viimased keemia laksud rängalt lihastele.
Sillu oli ka nüüd nd kodus ja tänu temale me üldse ringi rändasime. Oh, mis ma ilma temata küll teeks. Ta lihtsalt ei lubanud mul ennast haletseda ja kodus passida. Kohe peale kolmandat keemiat, vedas ta mind muuseumi koos lastega. Siis käisime kinos "Lõvikuningat" vaatamas.
Nüüd kui olen haiguslehel kodune, siis on aega mõelda, miks seda kõike vaja. Minu jaoks ei ole enam oluline raha vaid emotsioonid ja mu laste rõõmus meel. Näha kui õnnelikud nad on, et emme on nendega ja küll ma varsti ka terveks saan. Luban seda 🤗
Suvi on läbi ja sain isegi paar kuud tööd teha enne kui haiglasse läksin. Enne aga suvest. Lastel on olnud mõnus puhkus. Me olime kogu aeg kuskil sõidus või tegune midagi huvitavat. Käisime zooloogia muuseumis, Lottemaal, Tõrvas grillimas, rabas jalutamas, drooni lennutamas ja isegi jõudsime kuumal päeval randa. Mina muidugi olin nagu daam vihmavarjuga rannas.
Nüüd aga on ilm jälle nii Eestile tüüpiline. Hommiku otsa kallab vihma ja ilm soosib tubaseid tegemisi.Ega mind ootabki triikimata pesu ja lõpetamata tegemised. Aga hetkel võivad need oodata, kuna pean oma käe liikuma saama.
Alustasin tänasest Jooks on lahe väljakutsega. Augustis olin tubli ja lõin kaasa. September oli poolik, sest peale tööpäeva ei jõudnud enam kõndima minna. Ju mõjusid ka viimased keemia laksud rängalt lihastele.
Sillu oli ka nüüd nd kodus ja tänu temale me üldse ringi rändasime. Oh, mis ma ilma temata küll teeks. Ta lihtsalt ei lubanud mul ennast haletseda ja kodus passida. Kohe peale kolmandat keemiat, vedas ta mind muuseumi koos lastega. Siis käisime kinos "Lõvikuningat" vaatamas.
Nüüd kui olen haiguslehel kodune, siis on aega mõelda, miks seda kõike vaja. Minu jaoks ei ole enam oluline raha vaid emotsioonid ja mu laste rõõmus meel. Näha kui õnnelikud nad on, et emme on nendega ja küll ma varsti ka terveks saan. Luban seda 🤗
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar