Kas olen reklaami ohver?

Pärast seda kui sain teada, et ma olen haige, hakkasin vaatama, kuidas ma saaksin muuta enda keskkonda. Nii vahetasin välja kodukeemia. Ostsin juurde vitamiine, et taastada oma keha, mis oli keemiast räsitud.

Kõige pealt ostsin Platsenta Activi tooted: shampooni, palsami ja juukseseerumi ampullid. Kasutama hakkasin täpselt 1.okt. nüüd olen iga pühapäev ka pilte teinud, kuidas mõjunud. Kunagi kui mul on julgus ennast näidata kiilakana, siis näitan kuidas mõjunud. Aga tundub, et aitab küll aga mitte nii kiirelt nagu mina tahaks.

Teise tootena ostsin ühed pulbrid, mida lisan siis jogurti sisse. Balance peaks siis aitama toidu seedimisele ja Immunity peaks tagama immuunsuse. No siiani ei ole ma veel selle talve nohu saanud. Maitset on mõnus ja smuutidega sobib kõige paremini.

Peale selle kui lugesin kui palju mõjutab ka kodukeemia meid.  Peale rinnalõikust ei tohi mu parem käsi keemiaga kokku puutuda.  See pärast otsisin sellist looduslikku aga mõjuvat kodukeemiat. Nägin fb reklaami ja lugesin tagasisidet.  Kuna too hetk oli mingi sooduspakkumine. Kõik need potsikud läksid maksma 45, koguse ja hinnasuhe on väga hea. Pliidilt võtab väga hästi maha rasvaplekid. Nõudepesuks kulub vaid väike tilk. Vannitoa puhastusvahend oli minu jaoks ikka vänge lõhnaga, kuigi peaks olema looduslik. Põrandapesu oma pole veel kasutanud.  Klaasipindadele sobilik vahend,  tegi mingi kaitsekihi klaasile. See üks kõige paremaid. No ütleme nii, et olen rahul. Vana keemia viskasin minema. 

Ei saa ka ilma maiustusteta. Viimasel ajal on mu lemmikuteks datlid aga neid ei leia kuidagi kõige paremaid ning hinnasuhe on ka üüratu. Nägin aga Pähklimaailma pakkumist fb ja jälle uurisin.  Kilosed pakkid tervislike maiustusi läks maksma 27 koos postiga. Kõige paremad on muidugi datlid. Lastele aga meeldisid aprikoosid ja kuivatatud õunad. Kiiviga läksin aga alt. Ootasin, et see on rohkem happu aga läägelt magus. Jäävad vist seisma. 

 

Kuna nüüd pime aeg siis soovitas üks tuttav kindlasti D vitamiini tarvitada. Just üks päev lugesin ühte artiklit, et dvitamiini puudus paneb ka vähirakud kasvama. Uurisin, mis on jälle kõige tõhusam.  Leidsin ühed looduslikud. Kodus oli eelnevalt ostetud Apotheka tilgad lastele. See Miiale üldse ei meeldinud. Maitse olevat vastik. Uus aga ei pidavat väga hull olema. Endale ostsin prooviks tabletid. 

Kuna mind ikka häirivad mu lühikesed juuksed siis uurisin, kuidas saaksin oma keha veel turgutada,  kaasa aidata. Tuttav, kellel ka sama haigus, soovitas biotiini kasutada. Toidust lihtsalt ei saa seda piisavalt. No olen ka seda paar nädalat tarvitanud.

 

Kuna peale rinnaoperatsiooni on mu keha nii valus. Üks pool nagu lauaga löödud aga veidi hooletult. Kuna see ekspandri täitmine on valulik, nahka venitatakse ja see kõik väga ebamugav. Otsisin lahendust, kuidas saaksin seda leevendada ja et välja ka ei paistaks. Nii leidsin peale opi kasutavat rinnahoidja, mida saab eest kinni panna. Lisaks veel padjakesed. Esimesel ööl sain lõpuks natuke magada. Leevendas minu küljel olevat valu. Kui rinnahoidja sisse panin padja, siis polnud üldse aru saada, et rinda pole. Selline olukord leevendas ka minu mõtlemist,  et olen kole ja inetu. Rinnahoidjat kandes vähemalt ma ei tunne, et midagi oleks puudu. 

Eks hiljem ole aru saada, kuidas üks või teine asi mõjutab meie elu.

Hea toit ja kultuurne elamus

Mõtlesin, et pole ammu kallima Silluga teatris käinud ja kui nägin, et Ugalal oli odavate piletite müük kasutasin kohe juhust. Kuna Sillu on vaid nädal aega kodus siis eriti suurt valikut ei olnud. Ostsin piletid "Meistrite liiga" etendusele. Mu kursaõde ütles, et on jama etendus aga mul olid juba piletid ostetud.
Käes see teatri päev. Sõitsime varem Viljandi et meie veidi "must" auto ka puhtaks pesta. Saigi teine parema läike. Juba aega teatrini veel oli, läksime restoran Ormissoni sööma.  Olin seda hotell-restorani näinud OP saates ja suur uudishimu oli endal ka üle vaadata hotelli interjöör.


 
 
 
 
 
 
 
Restorani interjöör oli luksuslik ja valgus mahe. Menüüs väga suurt valikut ei olnud.  Sillu valis hirve lihaga pasta ja mina sealihaga prae. Magustoiduks creme brülee. Toit oli väga maitsev ja kõrvale võetud punane vein sobis ka ideaalselt.
Mis aga mind muigama pani...meie kõrvale lauda istusid seltskond keskeas neli paari. Ju tähistasid ühe mehe sünnipäeva. Aga nii huvitav oli vaadata inimeste kehakeelt. Üks mees tellis 12 cl viina. Teise paari naine vaatas kohe oma mehe poole, et mida ser tellib. Ühe paari naine ei tunne vist siiani oma meest ning ei teadnud, mida tema jakiga teha.
Pärast restorani oli meil veel aega teatrini ja Sillu lennutas drooni. Sai mõned päris head kaadrid.
Õhtu pimeduses õnnestus mul ka üks kaader telefoniga saada.

Siis aga läksime teatrisse. Kuna aega veel oli, siis jalutasime saalis, kus oli päris huvitav näitus.

Etendus "Meistrite liiga" mulle meeldis. Oli kohti, mis pani mõtlema ja oli naljakaid kohti, mis ajasid naerma. Luule Komissaarov suutis mind ikka üllatada.  Natuke sarnanes etendus kunagi vaadatud etendusele "Apelsinid".

Kokkuvõttes oli mõnus õhtu kallimaga koos, hea toidu ja kultuurse elamusega.

Uus hingamine

Lubasin ju siia hakkata meie tegemistest kirjutama aga ikka ei jõua. Tegelikult isegi jõuaks kui telefoniga oleks blogi kirjutamine lihtne. Vahepeal ei pannud ma arvutit lausa mitu nädalat töölegi. Ma ei ole eriline telefonis blogitaja. Saaks vast hakkama ka, kuid see oleks tüütu. Lihtsam on pilte postitada facebooki ja instasse.

Suvi on läbi ja sain isegi paar kuud tööd teha enne kui haiglasse läksin. Enne aga suvest. Lastel on olnud mõnus puhkus. Me olime kogu aeg kuskil sõidus või tegune midagi huvitavat. Käisime zooloogia muuseumis, Lottemaal, Tõrvas grillimas, rabas jalutamas, drooni lennutamas ja isegi jõudsime kuumal päeval randa. Mina muidugi olin nagu daam vihmavarjuga rannas.
 
 
 
 
Nüüd aga on ilm jälle nii Eestile tüüpiline. Hommiku otsa kallab vihma ja ilm soosib tubaseid tegemisi.Ega mind ootabki triikimata pesu ja lõpetamata tegemised. Aga hetkel võivad need oodata,  kuna pean oma käe liikuma saama.
Alustasin tänasest Jooks on lahe väljakutsega. Augustis olin tubli ja lõin kaasa. September oli poolik, sest peale tööpäeva ei jõudnud enam kõndima minna. Ju mõjusid ka viimased keemia laksud rängalt lihastele.

Sillu oli ka nüüd nd kodus ja tänu temale me üldse ringi rändasime. Oh, mis ma ilma temata küll teeks. Ta lihtsalt ei lubanud mul ennast haletseda ja kodus passida. Kohe peale kolmandat keemiat, vedas ta mind muuseumi koos lastega. Siis käisime kinos "Lõvikuningat" vaatamas.

Nüüd kui olen haiguslehel kodune, siis on aega mõelda, miks seda kõike vaja. Minu jaoks ei ole enam oluline raha vaid emotsioonid ja mu laste rõõmus meel. Näha kui õnnelikud nad on, et emme on nendega ja küll ma varsti ka terveks saan. Luban seda 🤗